Nõuanded tarbijale
- Kontrolli, et majapidamises pole tilkuvaid või lekkivaid veekraane. Likvideeri need esimesel võimalusel.
- Kontrolli WC-loputuskasti. Pisut nirisev loputuskast võib tähendada kuubaasil mitut kuupmeetrit raisatud vett.
- Asenda tavaline kraan- ja dušiotsik vett säästva kraani- ja dušiotsik vastu.
- Külma kraanivee joomiseks hoia veega täidetud anumat külmkapis, mitte ära lase veel joosta, kuni see saavutab soovitud temperatuuri.
- Ära jäta vett tarbetult jooksma. Pestes hambaid või käsitsi nõusid, keera kraan vahepeal kinni, ära lase veel samal ajal joosta.
- Lühenda duši all käimist 1-2 minuti võrra ning võid säästa vett kuni 12 liitrit päevas.
- Eelista duši all käimist. Üks vanniskäik kulutab ligi 3 korda rohkem vett
- Pane pesumasin ja nõudepesumasin täis: kasuta neid seadmeid ainult täiskoormusega, et vältida tarbetut veekasutust.
- Uute seadmete ostmisel pöörake tähelepanu nende omadustele.
- Taimede kastmiseks kasuta eelnevalt kogutud vihmavett. Joogiveega pole mõistlik aeda kasta.
- Taimede kastmisel aurustumise vältimiseks, kasta varahommikul või hilisõhtul.
- Surveprobleemide vältimiseks ära kasta taimi veetarbimise tipptundidel.
Seisvast veest põhjustatud terviseriskide vältimine
Mikroorganismide arvukust joogivees mõjutavad nii torustikus oleva vee temperatuur kui ka vee kasutamine – suvel hakkavad mikroorganismid vähese veetarbimise tulemusel kiiremini kasvama kui talvel.
Kui veetarbimisse tekib paus, jääb vesi torustikus seisma. Seisev vesi tekitab bakteritele soodsa kasvukeskkonna ning seetõttu moodustub majapidamisse paigaldatud filtrile biokile, kus võivad hakata arenema muuhulgas tervisele ohtlikud bakterid. Veekvaliteedi halvenemise võib tingida ka vana filtrielement. Seetõttu on oluline, kui veetarbimist pole mõningate päevade jooksul toimunud, lasta esmalt veel kraanist voolata. Eriti oluline on seda teha suvisel ajal. Samuti on vajalik jälgida, et veefiltri filterelement saaks regulaarselt vahetatud.
Veevarustussüsteemi riskihindamine
Veevarustussüsteemi riskihindamise teeb joogivee käitleja. Joogivee käitleja, kes varustab tarbijat ööpäevas keskmiselt 10–100 kuupmeetri veega või teenindab 50–500 inimest, ei pea tegema veevarustussüsteemi riskihindamist ega -juhtimist, kui tegemata jätmine ei ohusta joogivee kvaliteeti.
Veevarustussüsteemi riskihindamise nõuded on kehtestatud Sotsiaalministri 24.09.2019 vastu võetud määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“.
WC-pott ei ole prügikast!
Kanalisatsioonitorud on mõeldud selleks, et juhtida ära vett, reovett ning tualettpaberit. Kõik muu tekitab kanalisatsioonitorustikus ummistusi – rasvad ning õlid muutuvad tahkeks, ja näiteks salvrätikud tekitavad kanalisatsioonitorustikku tihke tropi. Ummistused takistavad reovee edasivoolu torustikus ning seetõttu tungib reovesi välja kõige madalamatest kohtadest nagu keldrid ja kaevud. Nii satubki reovesi kõnniteedele, sõiduteedele ning aedadesse. Ummistuste ning nende tagajärgede likvideerimine on kulukas ja aeganõudev.
MIDA SAAD TEHA SINA?
Veendu, et kanalisatsiooni satub ainult vesi ja reovesi ning tualettpaber.
Viska prügi prügikasti! Hügieenisidemed, kondoomid, klaasikillud jne. WC-s / vannitoas võiks olla prügikast, et ei tekiks probleemi, kuhu prügi panna. Muutke harjumust visata vetsupotti köögipaberit ning pabertaskurätikud. Need jäätmed võib visata vabalt biojäätmete kotti. Kui WC juhtub ummistuma, siis esimese pääste- vahendina kallake WC potti kuuma vett ning kasutage kummist pumpa. Keemilised torupuhastajad on küll tõhusad, aga sisaldavad tihti väga mürgiseid kemikaale. Neid kemikaale ei ole alati võimalik lõpuni veest välja puhastada. Õigesti käitudes astute tubli sammu puhtama keskkonna poole.
Ohtlikud jäätmed (aegunud ravimid, kemikaalid, happed, lahustid jne.) kahjustavad tervist ja keskkonda! Seetõttu ei tohi neid mingil juhul visata kanalisatsiooni, panna prügikasti, põletada ega loodusesse paigutada! Ohtlike jäätmete kogumispunktid leiad kergelt bensiinijaamadest.
Vii jäätmed õigesse kohta. Lisaks ohtlike jäätmete kogumispunktidele, saad ravimid viia apteeki. Ravimiseaduse alusel on apteekidel kohustus tasuta vastu võtta iganenud või kasutuseta jäänud ravimeid. Vanad patareid vii selleks ettenähtud kohta. Vastava märgistusega kastid leiad nii suurematest kaubanduskeskustest, kui ka elektroonikapoest.
Söögitegemisel tekkinud õlil ning rasval lase jahtuda. Seejärel kogu see kokku turvaliselt suletavasse anumasse ning viska prügikasti. Samas võid sellele lisada pähkleid ning seemneid ja saad lindudele maitsva söögi!