Viimastel aastatel on Eesti ilm pakkunud järjest rohkem kontraste. Ühel nädalal sajab lühikese aja jooksul maha suur kogus vihma, mõni nädal hiljem aga vaevleb aed kuivuse käes ning taimed vajavad kastmist. Nii võib jääda mulje, et vett on kord liiga palju, kord jälle liiga vähe.
Kliimamuutused ei tähenda Eestis tingimata seda, et vett jääb vähemaks. Pigem tähendab see, et sademed jaotuvad üha ebaühtlasemalt. Pikemad põuaperioodid vahelduvad tugevate vihmasadudega ning üha olulisemaks muutub küsimus, kuidas olemasolevat vett targemalt kasutada.
Just sellised muutused mõjutavad otseselt ka meie igapäevast veekasutust. Kui kuivad perioodid venivad pikemaks, suureneb vajadus kastmise järele ning sageli kasutatakse selleks puhast joogivett. Samal ajal juhitakse aga suur osa vihmaveest sadude ajal kiiresti kraavidesse ja sademeveesüsteemidesse, selle asemel, et seda kohapeal talletada ja hiljem kasutada.
Joogivesi on väärtuslik ressurss
Eestis on puhas joogivesi loomulik osa igapäevaelust. Avame kraani ning kvaliteetne joogivesi on kohe olemas. Just seetõttu ei mõtle me sageli sellele, kui palju tööd ja ressursse selle vee tarbijani jõudmine tegelikult nõuab.
Joogivee tootmine tähendab põhjavee või pinnavee kasutamist, veetöötlust, pidevat kvaliteedikontrolli, torustike hooldamist ning suuri investeeringuid taristusse. Kõik selleks, et kraanist tulev vesi vastaks rangetele kvaliteedinõuetele ja oleks ohutu juua.
Kui kasutame sama kvaliteediga joogivett muru, hekkide või lillepeenarde kastmiseks, kasutame selleks aga ressurssi, mille tootmine on nõudnud märkimisväärset tööd, energiat ja raha. Viimastel aastatel on Eestis piirkonniti esinenud ka olukordi, kus põua ja suure kastmisvajaduse ajal on joogiveevarud sattunud suure surve alla ning vee-ettevõtted on pidanud kutsuma inimesi üles joogivett säästlikult kasutama, et tagada piisavad veevarud kõigile tarbijatele.
See ei tähenda, et aeda ei tohiks kasta. Küsimus on pigem selles, kas kastmiseks võiks hoopis kasutada vett, mille loodus meile ise tasuta annab.
Artikli täispikka versiooni võite lugeda Eesti Vee-ettevõtete Liidu kodulehelt: https://evel.ee/uudised/evel-uudised-4-2-2-2-2-2-2-2-2-2-2/